Vao tuulepark ja Väike-Maarja valla tuuleenergeetika detailplaneering
Väike-Maarja vald on algatanud Sunly ja Enery taotlusel detailplaneeringu koostamise Vao ja Ebavere külas. Detailplaneeringu eesmärk on rajada elektrituulikute park Väike-Maarja valla üldplaneeringus tuuleenergia tootmiseks sobivaks märgitud alale nr 6. Ala suurus on orienteeruvalt 555 ha. Detailplaneeringuga määratakse kindlaks alad elektrituulikute püstitamiseks, ehitusõigused, tehnovõrkude trassid ja teenindusteede võrk. Kogu tuuleala nr 6 ulatuses viiakse läbi ka keskkonnamõjude hindamine (KMH). Tuulikute täpne arv ja asukohad selguvad planeerimisprotsessi käigus.
Sinise ala suurus ei tähenda, et kogu see ala kaetakse tuulikutega, vaid et Sunly ja Enery otsivad selles piirkonnas sobivaid kohti elektrituulikute paigaldamiseks. Planeeringu eesmärk on leida tuulikutele võimalikult sobivad asukohad alal, mis Väike-Maarja üldplaneeringuga on tuuleenergia võimalikuks alaks määratud.
Miks Väike-Maarja vald?
- Väike-Maarja vald asub väga heade tuuleoludega Pandivere kõrgustikul, mis sobib hästi tuulest elektri tootmiseks.
- Vao küla lähedale rajatavad taastuvenergia tootmisvõimsused koos tulevikus kasutatavate salvestuslahendustega aitavad vähendada elektrikatkestuste ohtu ning suurendavad Eesti energiasõltumatust. Lähedal asuv tuulepark pakub kaitset ka kõrge elektrihinna eest, muutes energia kättesaadavamaks ja stabiilsemaks.
- Esialgsed uuringud näitavad, et selles piirkonnas on kohti, kuhu saab paigutada tuulikuid nii, et need ei asuks eluhoonetele liiga lähedal ega häiriks oluliselt kohalikke elanikke, loomi ja linde. Tuulikute täpsed asukohad määratakse koostöös kogukonnaga planeeringumenetluse käigus.
- Väike-Maarja vald vabaneb Kaitseministeeriumi elektrituulikutele seatud kõrguspiirangutest juba teadaolevalt 2025. aastal.
- Tuulikute rajamine ei takista traditsioonilist põllu- ja metsamajandust, vaid võimaldab mõlemat tegevust edukalt kõrvuti jätkata.
Mida võidavad sellest kohalikud?
- Tuulepargi eluea jooksul saavad läheduses asuvad majapidamised iga-aastast rahalist tasu, mille maksmise alused on keskkonnatasude seaduses. Lisaks sellele laekub osa tuulepargis toodetud elektritulu kohalikule omavalitsusele.
- Võimalus saada tuulepargist võrgutasuta puhast elektrienergiat, mis võib meelitada piirkonda uusi tööandjaid.
- Tuulepargi ja selle taristu rajamine ning hooldamine loob piirkonda uusi töökohti.
- Tuulepargi arendaja ja kohaliku omavalitsuse koostöös viiakse piirkonnas ellu jätkusuutlikkusele suunatud investeeringuid.
- Elada tulevikku vaatavas ja puhta energiaga piirkonnas.
Kuidas teeme?
Tuulepark on olulise ruumilise mõjuga ehitis ehk ORME. Selle kavandamiseks on kaks võimalust – üldplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Väike-Maarja vallas on üldplaneeringu raames leitud tuuleenergeetikaks potentsiaalsed sobivad alad, kuid üldplaneering ei anna ORME ehitusõigust. Pärast üldplaneeringu kehtestamist tuleb koostada detailplaneering, mille käigus leitakse tuulikutele parimad võimalikud asukohad nende potentsiaalsete alade sees.
Detailplaneeringu algatamine ei tähenda seda, et otsus tuulepargi ehitamiseks on juba tehtud, vaid sellega luuakse võimalus koostöös kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja arendajatega teemat uurida ja parim võimalik lahendus välja töötada.
Detailplaneeringu menetluse raames koostatakse esmalt planeeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm. Seejärel koostatakse detailplaneeringu eelnõu (eskiis) ja KSH aruanne. KSH eesmärk on teada saada, missugune kaudne või vahetu mõju on tuulepargil looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
Detailplaneeringu menetlus kestab hinnanguliselt kokku umbes 1,5 aastat. Kohalikel on võimalik kaasa rääkida kogu planeeringumenetluse vältel.
Kuhu oleme jõudnud?
Esimese etapina on valminud detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm. Antud dokumenti tutvustav koosolek toimus 4. novembril Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskuse aulas. Praegu käib aktiivselt detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) ja KSH aruande eelnõu koostamine.